Otstarbeka puhtuseastme all mõeldakse konkreetsele ruumile sobivat puhtusastet, mille puhul võetakse arvesse ruumi kasutamise ja pinnamaterjali piisav hooldus. Kõikides ruumides hoida ühesugust puhtusastet ei ole otstarbekas. Saavutatud puhtuseaste on puhtuseastme mõõtmise tulemus. Kvaliteet on näitaja, mis iseloomustab, kui hästi vastab saavutatud tulemus kliendi ootustele (soovitud puhtuseastmele). Vältimaks teineteise vääriti mõistmisisest tulenevaid vigu, on otstarbekas kokku leppida puhtusastmed ja nende kirjeldused. Astme määratlemine on tavaliselt visuaalne ja sellest tingituna võib esineda erinevaid arusaamasid. Mida kõrgema puhtusastmega on tegemist, seda olulisem on kasutada lisaks visuaalsele vaatlusele mõnda objektiivsemat meetodit. Enesekontroll on käitleja teostatav kontroll oma tegevuse üle, et tagada tarbijale ohutu toit ning
Igas ruumis ei ole mõistlik hoida ühesugust puhtuseatet, vaid arvestada tuleb ruumide kasutamise intensiivsust ning otstarvet. Kuidas otstarbekas puhtuseaste määratakse? Puhtuseastme määramine muutub kergemaks, kui kasutame ühtset puhtuseastme liigitust. Lisaks sellele vajatakse ruumide jaotamist erinevatesse ruumitüüpidesse, nagu koridorid, kontorid, WC-d, arhiivid, tööka ruumid jne, kus erinevates ruumides toimuv tegevus asetab omad nõuded koristamisele. Igale puhtuseastmele koostatakse koristusjuhendid, mida jälgides tagatakse soovitud tase. Näide Näide soojueletrijaama puhtusetaseme määratlemisest: VÄGA PUHAS - Ruumi määrduvus väike - Puhastamise järel ei ole üldse mustust - Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust PUHAS - Ruumi määrduvus normaalne või väike - Koristamise järel ei ole silmatorkavat mustust - Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust ja kinnitunud