Strandi kõige kuulsam töö 1915a. `'Wall Street'' mängib ametlikult abstraktsiooniga. Teised tema tööd peegeldavad huvi kaamera kasutamisel sotsiaalse tööriistana. Modernsus eesti fotograafias 1960-1980. Arutleti teemal-kas fotograafia on kunst. See küsimus oli mujal maailmas läbi võetud juba sajand tagasi. Eesti foto arengupeetus. Johannes Pääsukese Fotodel- kasutasenamalt kontravalgust, mängis palju lineaarperspektiiviga; ainuke manipulatsioon toimus puhttehnilises ilmutusprotsessis. 1920.-30.datel hakkati huvituma kollazist, montaazist. See aga võimaldas lineaarperspektiivi vahetada väärtusperspektiivi vastu. Muutusid suhted, ei olenenud enam objektiivist vaid looja/kunstniku tahtest. Montaazi plahvatuslik levi oli seotud visuaalse kommunikatsiooni demokratiseerumisega, reklaamikunstiga, propaganda laienevate ideedega. Fotograafia buum 1960.-1970. Kaamerad muutusid massitoonguna järjest enam kõigile kättesaadavaks, need kes tundsid end kunstnikuna
uudiskirjandust. Järelmängud draamakirjanduslikus rollis ei mängi. Jaan Kaplinski 1977 Neljakuningapäev Viiding ja Tõnis Rätsep 1980 Olevused - absurdidraama. Jaanus Andreus Nooremb (Madis Kõiv ja Hando Runnel) 1978 Küüni täitmine - võib lugeda seda absurdidraama võtmes. Madis Kõivu osalusel teatritekst tema kirjutatud, mis avalikkuse ette jõuab. Kõige absurdsem, mis Kõivul võtta on. Draamatekst, mis teatri piire kompab. Üksüheselt pole võimalik lavastada puhttehnilises mõttes. Tulevad kõivulikud printsiibid: rühmakeskne asi, samas teatav muusikaline printsiip. Dialoog hakkab omaette elu elama. Madis Kõiv ja Vaino Vahing 1983 Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus - Esidavad kultuuriloolisuse tõusu eesti draamas. Tekib kultuurilooline aine, saame väita, kui vaatame proosat ja draamat. Kui isegi proosas on mitmeid lahendusi, traditsioonilisele jutustamisviisile omased viisid, draamas imelik tekstitüüp alles, mis ei mahu realistliku draama liistule
annaabi.ee 
