juhiseid müüa ning hoidis seetõttu arvutamise meetodeid saladuses. Teiseks oli Galileo püüdnud igati vältida Maa tegeliku liikumise käsitlemist põhjusel, et säärased asjad olid ümberjutustamiseks sedavõrd tehnilist laadi peensused, nagu ka näiteks kaaslaste varjutuste määramine, et neid polnud lihtsalt võimalik ,,Dialoogide" asjaarmastajaist lugejaskonnale mõne sõnaga lahti seletada. Lähenedes sündmuste reale, mis juhivad meid otse kiriku sekkumiseni sellesse puhtteaduslikku vaidlusesse, oleks kasulik teada mõningaid eelnenud arvamusi. Praegu kuuleme sageli öeldavat, et vaieldamatud tõendid Maa aastase perioodiga liikumise kohta leiti alles XIX sajandi alguses, kui suure täpsusega instrumendid esimest korda võimaldasid tabada kinnistähtede parallakse. Maa ööpäevase pöörlemise kõige otsesemaks tõendiks peeti XIX sajandi keskpaigast pärinevat Foucault' pendlit. Sellised arvamused on pikantsed, kuid teaduslike veendumuste alusena eksitavad
Nii et kui Heyerdahl ühest küljest tõestas koostöö võimalikkust, siis tõestas ta ühtlasi sellega kaasnevaid raskusi, mis vähem ekstreemses olukorras võinuks ettevõtmise nurjatagi. Seda temaatikat on huvitavalt analüüsinud Senkevits. Hiljem tuli veel Tigris, millega Heyerdahl sõitis Mesopotaamiast Indiasse ja tõestas sellisegi kultuurikontakti võimalikkust. Tervikuna ei hinda arheoloogid Heyerdahli tegevuse puhtteaduslikku saaki väga suureks. Ta jäi amatööriks, kelle teooriates on palju soovmõtlemist. Kõige väärtuslikumaks võib pidada lähenemisviisi ennast julgeid eksperimente, mis igal juhul on meie teadmisi avardanud ning julgustanud meid nägema ootamatuid kultuurisidemeid. Midagi Heyerdahli hoogsast mõttelennust kajab vastu ka Lennart Mere loomingus. Thor Heyerdahl Sündis 6. oktoobril 1914 Norras. Etnograaf ja maadeuurija. Sai tuntuks, purjetades 1947