omastavas: rukkilillesinine, sibulakoorekollane. Avatud liitsõnarühma moodustavad värvinimetusi täpsustavad: hele, tume, kahvatu ja avarama seosevõimalusega täis. Omadussõna laiendosa on nimetavas: helepruun, tumepruun, kahvaturoosa, täisvalge. Omadussõnafraasi põhja laiendav määrsõna võib liituda fraasipõhjaga, nt vähekasulik, läbimärg. Prefiksilaadse modifitseeriva funktsiooniga on püsti-, puru-, padu- ja seotud tüvekujud puht ja laus: püstirumal, puruhaige, paduigav, puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks
tolm, paha pitsa paranoidsed mõtted ja meelepetted 16. PSÜÜHIKA MÕÕTMINE 1. PSÜÜHIKA MÕÕTMISE ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Psühhomeetria Psüühika mõõtmise esimesed sammud kuuluvad psühhofüüsikasse. Saanud innustust aistingute intensiivsuse mõõtmise võimalikkusest, hakkasid psühholoogid otsima teisi teid ka muude psüühiliste nähtuste mõõtmiseks. Sellisel lähenemisel on olnud nii puhtteaduslik kui ka rakenduspsühholoogiline, psühhodiagnostiline aspekt. Psühhodiagnostika on osaks differentsiaalpsühholoogiast ehk individuaalsete erinevuste psühholoogiast, mis tegeleb individuaalsete omaduste mõõtmise ja võrdlemisega. Individuaalsete erinevuste uurimise psühholoogia Eksperimentaalpsüholoogia /
annaabi.ee 
