aastal. Rousseau pedagoogilised vaated Kui peaksime kinni pealkirjast ,,Émile ehk kasvatus", siis oleks meie ees pedagoogika-, kasvatus- ja õpetuskunsti teooria. Ja tõesti, seda ta ongi, seda tahaks ja peakski olema, sellelt seisukohalt on teda sadade arvustajate poolt võetud, hinnatud ja tema üle otsustatud. Aga see vaade on vildak. Mees peab kõrgeimaiks varaks vabadust ja suurimaks paheks nimetab sõltuvust, orjust, aga ,,Émile'i" kirjutamise ajal ei näe Rousseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. 2 Ideaali alus loodus. Höffding leiab Rousseau looduse mõistel kolm erisugust tähendust. Tema looduse mõiste on 1. osalt teoloogilist, 2. osalt loodusloolist, 3. osalt psühholoogilist päritolu. 1. teoloogiline looduse mõiste leiab käsitlust, kui on juttu lihtsusest ja kooskõlast, mida nimetatakse Jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. 2
olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on? Elada tähendab läbistada oma olemust rõõmude ja kannatustega. Rosseau südame järgi iseloomustub inimene kõige paremini sõnadega: õnn, headus, vabadus, selgus. ,,Émile" kirjutamise ajal ei näe Rosseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. Ta lausub: ,,Vaba on see inimene, kes ainult tahab seda, mida ta võib ja teeb, mis talle meeldib. Vaba olla tähendab vähe oleneda inimlikest asjadest. Vähem käte kui südame jõudude piiramine teeb meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus loodus. See ideaal ei ole lihtne mõtete kombinatsioon, mis toetub fantaasiale või lihtsale teoretseerimisele. Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: