pillimäng näitlemisega Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") HELLENISMI AJAJÄRK Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd HELLENISMI AJAJÄRK Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil ROOMA VÕIMU AJAJÄRK
lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”) 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 330-ndad – 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk
eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk?