faktikonstateeringuteks. Newton oli sündinud teoreetikuks, tema teaduslik temperament vastas ühemõttelise maailmapildi loomisele. Teoreetilise mõtlemise ja empiiria vahekorra probleemile 17.sajandi filosoofias ja teaduses heidab valgust Einsteini filosoofia- ja teadusajalooline kontseptsioon: ''Enne kui inimkond sai küpseks teaduse jaoks, mis haaras tegelikkuse, oli vajalik teine fundamentaalne saavutus, milleni ei jõudnud Kepleri ja Galilei eelne filosoofia. Puhtloogiline mõtlemine ei saanud anda meile mingit teadmist empiirilise maailma kohta. Kogu reaalsuse tunnetamine lähtub kogemusest ja pöördub selle juurde tagasi...''. See mida sisaldab kogemus, peab väljenduma teooria järeldustes. Selles, et niisugune peegeldus on võimalik, seisneb kogu süsteemi ja eriti selle 6 aluseks olevate mõistete ja fundamentaalsete seaduste ainuke väärtus ja õigustus. Ülejäänus on need inimmõistuse vaba loomingu vili
Diagram- mid on mõeldud abivahendiks meie mõistusele. Nad annavad mei- le geomeetria mingi konkreetse rakenduse ja aitavad meil seega 12 Alfred J. Ayer tajuda üldisemat tõde, et geomeetria aksioomidega kaasnevad tea- tavad järeldused. Ent see, et enamik meist vajab mingi näite abi, et neist järeldusist teadlikuks saada, ei näita, et seos nende ja ak- sioomide vahel poleks puhtloogiline seos. See näitab vaid, et mis puutub ülesandesse sooritada väga abstraktseid arutlusprotsesse ilma intuitsiooni abita, ei ole meie intellektid võrdsed. Teisisõnu, see ei puuduta geomeetriliste propositsioonide loomust, vaid on lihtsalt empiiriline fakt meie eneste kohta. Veel enam, intuitsioo- nile apelleerimine, kuigi sel on üldiselt psühholoogiline väärtus, on geomeetrile ühtlasi ohu allikaks. Tal tekib kiusatus teha oletusi,
annaabi.ee 
