lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või muldadel liivadest kuni turbamullani. vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. arengut. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste * Osa metsa alustaimestiku liike annavad puuliikidega. Vähemviljakates söödavaid marju, mis on oluline metsa kasvukohatüüpides (ms) moodustab kõrvalkasutuse seisukohalt. (metsmaasikas, har. männi-kuuse segapuistusid, viljakamates
kuusk tavaliselt ilma lehtpuuvõsa turbeta ei uuene. On varjutaluv, mistõttu uueneb edukalt vana puistu turbe all. Eestis on harilik kuusk hariliku männi kõrval tähtis puuliik. 17% kõigist puistutest on kuusikud või kuuse enamusega. Kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel liivadest kuni turbamullani. Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste puuliikidega. Vähemviljakates kasvukohatüüpides (ms) moodustab männi-kuuse segapuistusid, viljakamates tüüpides aga segametsi lehtpuudega (arukask, haab jt). Sageli kasvab II rindes, kuna on varjutaluv. Kuusel on väga palju vorme (üle 100). Eestis esineb looduslikult vara- ja hiljapuhkev vorm. Näiteks P. abies, Pendula - leinakuusk, P. a., Viminalis - vitskuusk, P. a
annaabi.ee 
