Sellist olukorda püüab selgitada nn ühiskondlike ja individuaalsete hüvede teooria, mis eristab individuaalseid hüvesid; ühiskondlikke hüvesid; nende vahepealseid kvaasiühiskondlikke hüvesid. Mida suurem on hüve ühiskondlikkuse aste, seda vajalikumaks ning vältimatumaks tuleb pidada valitsuse sekkumist selle tootmisse. Peamised tunnused, mille järgi individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristada, on hüve jagatavus; hüve tarbimise iseloom Puhtindividuaalsed hüved on tarbijate vahel täielikult jagatavad. Tarbimine ühe isiku poolt välistab nende tarbimise kellegi teise poolt. Nii on see näiteks riiete ja toiduainete puhul. Seevastu puhtühiskondlikku kaupa (hüvet) tarbivad kõik ühiskonnaliikmed praktiliselt võrdselt, nimelt terve selle toodetava koguse ulatuses (puhas õhk; ilus maastik; joogivesi; korras linnatänavad; nakkushaiguste leviku tõkestamine jne). Puhtühiskondliku kauba tarbimisest on väga raske kedagi kõrvale jätta
ühiskondlikke hüvesid; nende vahepealseid kvaasiühiskondlikke hüvesid. Mida suurem on hüve ühiskondlikkuse aste, seda vajalikumaks ning vältimatumaks tuleb pidada valitsuse sekkumist selle tootmisse. Peamised tunnused, mille järgi individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristada, on 21 hüve jagatavus; hüve tarbimise iseloom. Puhtindividuaalsed hüved on tarbijate vahel täielikult jagatavad. Tarbimine ühe isiku poolt välistab nende tarbimise kellegi teise poolt. Nii on see näiteks riiete ja toiduainete puhul. Seevastu puhtühiskondlikku kaupa (hüvet) tarbivad kõik ühiskonnaliikmed praktiliselt võrdselt, nimelt terve selle toodetava koguse ulatuses (puhas õhk; ilus maastik; joogivesi; korras linnatänavad; nakkushaiguste leviku tõkestamine jne). Puhtühiskondliku kauba