Esmalt saadi selle mõjuteguritest teada 1960. aastate alguses Rootsis, kus põldudel toitunud lindudel avastati ilmseid metüülelavhõbedamürgistuse tunnuseid: tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. Lähemal uurimisel selgus, et mürgitusnähte põhjustasid põllumajanduses kasutatavad ja metüülelavhõbedat sisaldavad puhtimisained, mille abil hävitati seemnevilja kahjustavaid mikroobe. Nende tähelepanekute tulemusena keelati selle kasutamine puhtimisainena. Kuid samal ajal avastati metüülelavhõbedat röövkaladest. Mürgistunud, toiduks kõlbmatuid kalu, eriti aga hauge, leiti kõige rohkem jõgede suudmealadelt, mille ääres asusid tööstusettevõtted, mille heitvetes leidus Hg. Kuhjumise järgi toiduahelas saab järeldada, et mida kõrgemal astmel toiduahelas ja mida vanem kala on, seda tõenäolisemalt sisaldab ta kahjulikes kogustes metüülelavhõbedat. Uuringutega on
· Looduslikud kahjulikud ained tihedalt seotud taimede keemilise enesekaitsega nn. taimekemikaalid. Näiteid keskkonnamürkidest · DDT putukate tõrje vahend,mõjutab kahjulikult kaltsiumi ainevahetust organismis, kantserogeenne ja keelustatud · PCB-ained polüklooritud bifenüülid, inimesele supermürk, raskete tagajärgedena võivad ilmneda kesknärvisüsteemi ja vereringeelundite püsivad kahjustused ning pöördumatud luukoemuutused. · Metüülelavhõbe kasutusel puhtimisainena, võib tekkida ka anorgaanilise elavhõbeda muundumisel veekogude põhjamudas mikroobide too tulemusena. Tekitab tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. · Orgaanilised lahustid lenduvad kergesti, tekitavad hingamisteede kahjustusi. Kaasnevad peavalu, iiveldus, unisus, tasakaaluhäire. TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID · Kemikaalid on paljude praegu sagenevate haiguste põhjuseks, organismile kahjulike ainete kantserogeensus, võivad põhjustada kaasasündinud