(seinsambad), mis kannavad väliseid kaari, kõnelevad siingi romaani stiili raskepärast ja massiivset vormikeelt. Üleminekustiili kuuluvas Haapsalu lossikirikus valitseb juba teravkaar, ristvõlvidki tõusevad vabamalt kõrgusse kui puhtromaani ehitistes. Seinapiitade lihavais kapiteelides sellevastu esineb veel romaani sugemeid, millele lähendab ehitist ka seinamasside raske suletus. Müürimasside raskusetunne pole ometi haruldane ka meie hilisemais puhtgooti kirikuis. Karmimad elutingimused ja kultuuriline tagaolek Lääne-Euroopa maadest ei lasknud siin veel nii pea täielikult vabaneda romaani ajajärgu raskepärasusest. Võrreldes Lääne-Euroopa ehitistega iseloomustab siinset ehituskunsti ka teisil ajastuil üldiselt lihtsam ja rangem vormilaad, mis tohiks ühenduses olla niihästi maa kliimaliste ja geograafiliste kui ka tulunduslik- ühiskondlike oludega.
mis on kõrged ja õhulised, rikkad akende ja skulptuuride poolest, teravad vormilt ja julged põhiplaanilt, mis poliitiliste sümbolitena on kogukondlikud ja kodanlikud, kuid kunstiteostena vabad, tujukad ja taltsutamatud, näidates ehituskunsti teist moondumisfaasi, mis pole enam mõistatuslik, muutumatu ja preesterlik, vaid artistlik, edev ja rahvalik, mis 6 0 algab ristisõdaae lõpust ja lõpeb Louis XI ajal. Pariisi Jumalaema kirik pole puht-romaani tõugu nagu esimene liik ega puhtgooti tõugu nagu teine liik kirikuid. Ta ori üleminekuaja ehitus. Saksi ehitusmeister oli parajasti lõpetamas löövi esimeste sammaste püstitamist, kui ristisõitjad tagasi tulid ja tõid kaasa teravkaare, mis võidukalt asus laiadele romaani kapiteelidele, mille ainsaks otstarbeks oli olnud ümarkaari kanda. Teravkaar, mis siitpeale ainuvalitsevaks sai, andis kiriku ülejäänud osale oma ilme. Algul tarvitati teda aralt ja oskamatult, ta kippus laienema, arvarduma, hoidus tagasi ega julgenud
annaabi.ee 
