kokkulepped, selle kohta, mis on ilus ja mis ei ole ilus. Samas ajaloo kestel on mõiste "ilus maastik" sisu muutunud väga kardinaalselt, sõltuvalt ühiskonna arengust ja otsuste tegijatest tagapõhjast (kirik, aadlik, talunik, proletariaat, keskklass jpt). Looduslikku väärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (nn põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või selle vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad ja puudesalud, kiviaiad ja -hunnikud, põllusaared, alleed jne). Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav, ilus kultuurmaastik
* Miks võib väita, et putukate hingamissüsteem on paremini arenenud kui ämblikel? Ülesanne (andmete analüüs) Kes vajab rohkem hapnikku? Veeloomade elu sõltub suuresti vee temperatuurist, happesusest ja teistest omadustest. Üks oluline mõjur on hapnikusisaldus. Osa loomi saab hingata ka vähese hapnikusisaldusega vees. Mõned liigid on aga hapniku suhtes nõudlikud, neile sobivad vaid kõrge hapnikusisaldusega puhtaveelised veekogud. Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus. Selgitus: Diagrammi andmed vees lahustunud hapnik (mg/l) on järgmised: a) puruvana vastsed 4,0; b) ühepäevikulise vastsed 4,0; c) kevikuliste vastsed 4,0; d) selgsõuduri vastsed 2,0; e) sääsevastsed 1,0. Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1