pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust. Kui mudakiht ajapikku liiga rohkete tiiki sattuvate orgaaniliste jäätmete abil ülemäära pakseneb, tuleb toimida nagu kangasmaterjalist tiigi korral - vesi välja pumbata ja muda välja ammutada.
küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks. Aeg ja esivanemad on jätnud Helme vallale päranduseks mitmeid
ÄMBLIKULAADSED(puuk, ämblik) PUTUKAD(liblikad, mardikad) · Kogu keha lüliline · Jäsemed lülilised · Kolm suuremat osa- PEA - RINDMIK - TAGAKEHA · Keha katab VÄLISSKELETT kitiinainest(kinnituvad lihased) · Pea küljes jäsemepaaris=muudnunud lõugadeks · Avatud vereringe=selgmine süda(haraline+veresooned) JÕEVÄHK Puhtaveeline mageveekogu Ööloom (päeval varjus, öösel liigub) Rohekas kitiinkest-kaitsevärvus Pea ja rindmik kokkukasvanud Seljakilp-(kaitseb keha ja lõpuseid) Lüliline tagakeha Pea eesosas tugev jätke=süvendis, varre otsas liitsilmad 2 paari tundlaid : lühemad ja pikemad (haistmine+kompimine) Jalad · Peal 6 paari(ülalõuad 1p)+(alalõuad 2p) · 3 paari lõuajalgu toidu haaramine+tükeldamine
kohustused kogukonna ees. Kõik sikhide kümme guru (välja-arvatud 8-aastasena surnud Har Krisnani) olid abielus, näidates isikliku eeskujuga, kuidas elada majaperemehena. Pühad paigad Sikhide kõige püham paik maakeral on Ja Amritsar. Ehitised Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandzabi osariigis Amritsaris. Seal asub nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit Sar- kus prisked vääriskalad laisalt ringi ujuvad. Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari kuldtempel.
Lk 3 aastatepikkune vägivaldne suhtumine vaibus. Viimasel ajal on austus sikhide vastu kasvanud nii Indias kui väljaspool seda ning laienenud Läände, eriti Inglismaale. Tänu sellele on paranenud arusaamine sikhidest ning nende usust. Kuldtempel Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandzabi osariigis Amritsaris. Seal asub nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit Sar -, kus prisked vääriskalad ringi ujuvad. Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari kuldtempel . Sikhid tõusevad enne koitu. Pärast pesemist mediteerivad nad Jumala nimele. Neil on ka igapäevased kindlad palved. Igas sikhide templis asub aukohal pühakiri. Templit võivad külastada kõik inimesed. Enne sisenemist tuleb katta pea ja võtta jalast jalatsid. Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse seda, seejärel
annaabi.ee 
