mõtlemist, see omakorda tekitab kirjutamiskrambi, mida veelgi süvendab mõnede usinate kaaslaste nägemine, kes juba virgalt midagi paberile kribivad. Aeg kulub ja hirm, et ühtegi mõtet ei tule, aina süveneb. Et seda vältida, on kõige õigem kohe, kui sobiv teema on valitud, seda veeretama hakata. Iga paberile pandud sõnaga taandub kirjutamiskramp ja uusi mõtteid tuleb juurde. Isegi kui enamik neist puhtandisse ei jõuagi, on mõni lõik või lause kindlasti selline, mille saab lõpptekstis kasutusele võtta. Ja mis kõige tähtsam, kirjutamiskramp on ületatud. Pärast kümneminutilist teemaveeretamist tuleb kirjutatu kriitilise pilguga üle lugeda ja valida sealt üks mõte, mis tundub kõige huvitavam või asjalikum. See mõte on kogu teemaveeretamise raskuskese ja tuleb ühe lausega teksti lõpus kokku võtta.
sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu. · Kirjutamise ajal jätta mustandisse ruumi paranduste tegemiseks! Kolmas lugemine: · Pärast teist lugemist pidada jälle 5 10 minutit pausi siis lugeda üle terve töö järjest algusest lõpuni, enam parandusi tegemata. · Kui puhtandi kirjutamisel tuleb uus mõte / näide, mis näib kirjandisse sobivat, siis mitte mingil juhul kirjutada otse puhtandisse, vaid enne ikkagi mustandisse, nt lõppu ja siis vaadata, kas ja kuhu see mõte üldse sobib. · Kui pärast kolme lugemist enam midagi parandada ei leia, võib asuda puhtandit kirjutama. 4 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 4
annaabi.ee 
