sõda. Need toimusid enamasti Saksamaa alal. Esialgu olid peavastasteks katoliiklased ja protestandid. - Tsehhi sõda : Protestandid vs katoliiklik Saksa-Rooma keiser. Protestandid võitsid. - Taani sõda: Võitlus mõjuvõimu pärast Läänemere rannikul.See sõda kasvas üleeuroopaliseks - Rootsi sõda kui Rootsi sõtta astus, kaldus võit protestantide poolele.Neil tugev armee. - Rootsi ja Prantsuse sõda Habsburgide vastu. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed : Tohutud ainelised kahjudSaksa aladel Saksamaa jagati 300ks iseseisvaks vürstiriigiks, 200 aastat läks, et sellest saaks ühtne rahvusriik jälle. Habsburgid olid kaotajapool. Uueks suurriigiks sai Rootsi. Esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas Vestfaali rahu. Keskseks sai suveräänsuse põhimõte, mis tähendas mittevahelesegamist teise riigi siseasjadesse.
1632.a. lützeni lahingus langes Gustav II Adolf ja hoolimata rootsi relvade võidukusest, läks protestantide leeri juhtimine üle Prantsusmaale. 1635-1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Sõja viimane osa, Rootsi-Prantsusmaa sõda Habsburgide vastu oli juba välisriikide sõda Saksamaa pärast. Vaatamata sellele, et prantsusmaa oli katoliiklik, tegutses kardinal Richelieu Habsburgide vastu edukalt nii Lõuna- Saksamaal kui ka Hispaanias. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks võitluseks. Tagajärjed · Sõja ainelised kahjud. Saksamaa rahvaarv langes 21 miljonilt 13-le. 16. sajandil alanud majanduslikule tõusule oli tehtud lõpp ja Saksamaa areng peatus lihikaudu sajandiks · Habsburgid ei üritanud enam teha Saksamaast rahvusriiki; maa jagati rohkem kui 300 iseseisvaks vürstiriigiks; keisri võim vürstide üle oli vaid nimeline.
,,vaibalikkus", taust samal pinnal Helesinised roosad toonid. Korduvad sarnased motiivid rohelised aknaluugid, triibulised varjud, metallist rõduvõred, suure mustriga vaibad, kuldkalad. 31 Tants 32 Punased kalad 33 Avatud aken 34Ekspressionismi olemus. Riik Ladina keeles ,,ekspressio" väljendus, ilme. Kunst mis seab eesmärgiks kunstniku siseelu, tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamise. Nimetust tarvitatakse tavaliselt saksa kunsti puhul avaldus seal puhtakujuliselt. Algus 20 saj. esimestel aastatel (nagu fovism Prantsusmaal). Ei taotlenud oma teostes ilu (nagu fovistid), vähene huvi selle vastu. Iseloomulik sisu rõhutamine, jutustavus. Eesmärk avaldada vaatajale mõju. Kunstiteos on vahend, mille abil loodeti lahendada ajastu ühiskondlikke vastuolusid. Vaatajaid taheti vapustada, liigutada, õpetada, suunata. Nad polnud rahul valitseva korraga, ei osnud leida väljapääsu. Hooletu rahutu pintslitöö Toored porikarva värvid Lihtsustatud vormid
annaabi.ee 
