• paksud, kaetud vahaja kirmega, laisüdajad kuni ümarad, • tipust teritunud, 5-8 roodudepaariga • Kasvukuju: puhmikjas • Valgus: poolvarjuline, varjuline • Muld: sügavapõhjaline, parasniiske, huumusrikas SIBERI VÕHUMÕÕK - IRIS SIBIRICA • Kõrgus: 70-120 cm • Õied: sinised, 2-4- kaupa õisikus • Õitsemise aeg: juuni – juuli • Lehed: kitsaslineaalsed, tumerohelised • Kasvukuju: püstine, kasvab kuni 150 cm läbimõõduga • puhmaks • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne KOLLANE VÕHUMÕÕK - IRIS PSEUDACORUS • Kõrgus: 70-120 cm • Õied: kollased, 3- 5-kaupa õisikus • Õitsemise aeg: juuni II – juuli I • Lehed: mõõkjad, rohelised, pikad • Kasvukuju: püstine • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne toitaineterikas PRŽEVALSKI KOBARPEA - LIGULARIA PRZEWALSKI • Eristub õhuliste, sügavalt lõhestunud, teravsõrmjate lehtedega, peenikeste
Harilik müürilill sobib ka sibullillede alustaimeks. [1] Tuntumad sordid: · 'Alba'- valged õied; · 'Globoosa'- moodustab kompaktse mätta. [2] 1.3.3. Aed-pärdiklill Aed-pärdiklill (Mimulus x hybridus) on võõrasemade ja meelespeade kõrval veel üks kevadine külmakartmatu suvelill kalmistule või rõdule anumatesse. Tema esivanemad, kollane ja sile pärdiklill, on pärit Põhja-Ameerikast ja Tsiilist. [12] Kasvab olenevalt sordist 15-40 cm kõrguseks laiuvaks puhmaks, millel on hästi harunevad püstised mahlakad varred ja helerohelised elliptilised lehed. Juunist septembrini ilmub võrsete tippude lehekaenaldesse rikkalikult lõhnavaid kreemikaid, roosasid, punaseid, kollaseid, oranze või kirjuid 4-6 cm läbimõõduga lehterjaid õisi. [12] Õitsvaid taimi võib suvel osta aianditest, neid on väga kerge paljundada nii seemnete kui pistikutega. Seemned külvatakse märtsis-aprillis, külvist õitsvate taimedeni kulub ainult 2 kuud.
ebajasmiini. Harilikku ebajasmiini on aedades kasvatatud umbes 400 aastat. Perekonda kuulub üle 60 erineva liigi, mis kasvavad looduslikult Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Lõuna-Euroopas. Ebajasmiinid ristuvad omavahel hästi, umbes 100 ebajasmiini sorti on hübriidset päritolu (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad) 26.1 Iseloomustus Kasvab 1,5-3 meetri kõrguseks (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Laius kuni 2 meetrit (Neeva aed). Kasvab korrapäraseks ja tihedaks puhmaks. Vanematel võrsetel on koor kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4-8 cm pikad, 2-5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased (Aiasõber). Õied on valged või isegi pisut kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R
annaabi.ee 
