on seoses uute hotellide avamisega ja välisturistide arvu vähenemisega hotellide täituvus vähenenud ja paari aasta perspektiivis pole ette näha, et hotellikohtade nappus ka suvehooajal turismi kasvu takistaks. 1 Ülevaade statistikast ja suundumustest. Majutusettevõtetes peatus 2007. aastal 2,34 miljonit turisti, neist 41% olid Eesti elanikud. Siseturismi iseloomustas 2007. aastal positiivne areng. Inimestel oli võimalik rohkem kulutada puhkusereisidele ning firmadel ja asutustel seminaridele, koolitustele jm firmaüritustele. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2007. aastal 963 000 Eesti elanikku ehk 16% enam kui aasta tagasi. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 2007. aastal 1,38 miljonit ehk 3% vähem kui aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus
Siseturistide ööbimisi puhkusereisidel oli 1,05 miljonit, võrreldes 2014. aastaga kasvas nende arv 76 147 võrra ehk 8%. Siseturistide ööbimisi tööreisidel oli 2015.aastal 538 916, võrreldes 2014. aastaga kasvas nende arv 3120 võrra ehk 0,6%. Ööbimisi muudel reisidel oli 422 886, võrreldes 2014. aastaga kasvas nende arv 42 231 võrra ehk 11%. · Ka pikaajalist arengut jälgides on siseturism kasvanud tänu puhkusereisidele 2015.a. jõudsid need juba neljandat aastat järjest uue rekordini. Ööbimiste arvu järgi on siseturistide peamised sihtkohad suuruse järjekorras: Tallinn (16% ööbimistest), Pärnu mk koos Pärnuga (14%), Ida-Viru mk (10%), Tartu mk koos Tartuga (10%), Harju mk (8%) ja Saare mk (8%). Arvuliselt kõige rohkem lisandus siseturistide ööbimisi Ida- Virumaal, Pärnus, Valgamaal ja Lääne-Virumaal. Kõigis neljas sihtkohas kasvas eelkõige puhkusereiside arv
annaabi.ee 
