maakonnas Peipsi järve põhjarannikul Tartu-Jõhvi maantee läheduses, jäädes Iisaku ja Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud - maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna. Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis. Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet). Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest
võrreldes klientide arvuga liiga väike. Eraklientidele toimuvatest kampaaniatest informeeritakse regiooni juhte, kellele informatsioon on sisendiks kampaania tegevuste planeerimiseks müügiesindustes. Planeeritakse tagamaks kampaania eesmärkide täitmiseks efektiivne personali jaotus müügiesindustes, kaupade tellimine ning reklaammaterjalide eksponeerimine. Personali jaotus igapäevaselt toimub reeglina müügiesinduse sees, kuid sooduskampaaniate ning puhkuseperioodil liigub personal erinevate esinduste vahel vastavalt regiooni juhtide poolt koostatud plaanidele. Kaubanduskeskustes asuvates müügiesindustes on personal jaotatud ka päeva lõikes – suure külastatavusega ajal on tööl rohkem teenindajaid ja vastupidi. Hetkel jagunevad firmas müügiesindused kaheks: kaubanduskeskustes ning eraldi paiknevateks. Sama jaotus kehtib ka töötajate tööloleku harjumuste osas:
annaabi.ee 
