Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsiooni tingimustes 10 pidu.Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. Seitse esimest üldlaulupidu, mil eestlased võitlesid oma tunnustamise eest, korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus, kus loa saamine osutus aeganõudvalt keerukaks. Laulupeost osavõtjate arv siiski kasvas ja alates neljandast peost (1891) liitusid senistele meeskooridele ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid. Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost (1896) Tallinnasse. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks 1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928). 1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid. 1947. aastalRepertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud
Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent. Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all. Ta on kunstiülikooli adaibrliuse Akadeemia dirigeerimise ja orkestriala professor. Ta on töötanud mitmelpool Euroopas koos erinevate teatrite ja orkestritega. Tema heliloomingusse kuulub viis ooperit, neli sümfooniat, teoseid puhkpilliorkestritele, kontserte mitmesugustele instrumentidele, soolo- ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat. Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa". Heino Eller (1887-1970) oli üks esimesi profesionaalseid Eesti heliloojaid ja tänu sellele peetakse teda üheks eesti muusika teerajajaks. Elleri loomingusse kuulus põhiliselt instrumentaatmuudiks, kuid ta on valmistanud ka vokaalteoseid.
Peagi algas opereti võidukäik Eesti lavadel: aastail 1907–1918 oli Estonia publikul võimalus tutvuda rohkem kui 50 opereti ja laulu- mänguga 30 autorilt! (Paalma 2006: 9–28). Välismaise operetiklassika kõrval mängiti ka Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” ja operetti “Kooparüütel” ning Adalbert Wirkhausi operetti “Jaaniöö” (ibid). Sajandi alguskümnendeil oli populaarne žanr instrumentaalne ajaviitemuusika klaverile, väikestele ansamblitele, salongi- ja puhkpilliorkestritele: populaarsete ooperi- ja operetiviiside seaded, kergesisulised avamängud, intermetsod, serenaadid jm väikevormid. Olulisel kohal meie tolle aja kultuuripildis oli puhkpillimuusika oma tähelepanuväärselt laia kandepinnaga – Olavi Kasemaa andmetel tegutses 1910. aastal Eestimaa 72 kihelkonnas 248 kollektiivi, neist 59 linnades, ja puhkpillimuusikaga oli aktiivselt hõivatud ligi 3500 mängijat (Kasemaa 1983: 50, 55, 64). Orkestrimuusikat vajati riigi- ja kirikupühadel, mitmesugustel
annaabi.ee 
