Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne Deskriptiivsõnade hulgas on ka ühesuguse tüvelõpuga käänd- ja määrsõnu. Nt.: vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna)
mis ta söönud. Ta seletas seda Indrekule nõnda: ,,Paljas jook poleks kunagi niisukest rammetust toond, sest ma olen ennemgi joond, olen rohkemgi joond, aga keda kuraditki, läksin veepaaridega ja puukandamiga, nii et põlnd asigi. Aga see kuramuse sai ja vorst, see suitsuvorst, see tegi kõhu raskeks, ja kui inimesel on kõht raske, siis pole muud kui norin taga. On inimesel pea raske, siis ta laulab ja tantsib, aga on kõht raske, siis hakkab ähkima ja puhkima ning jääbki magama. Mina niisamuti. Sellepärast pidage meeles: kui joote, siis hoidke, et kõht raskeks ei lähe, muidu jääte kohe magama, kas naisega või naiseta, noorega või vanaga, ükskõik." Nõnda sai Indrek tüki targemaks ja see oli vististi kogu kasu, mis saadi sellest jandist, muidu jäi kõik vanaviisi. Sest see, mis sai härra Ollino või ka Jürka ise, oli väga üürikese ja nii-öelda möödamineva väärtusega
annaabi.ee 
