reeglipäraselt sügis-talviti just sellise veetasemega (enam kui +1,0 m, Pärnu lahes näiteks isegi +2,0 ja enamgi). · Suvisel madala veetasemega perioodil so suplushooajal ulatuvad aga sellised kõrged konstruktsioonid üle madala merevee taseme, soodustades hoovustega meretaimestiku ja reoainete kuhjumist muulidevahelistesse taskutesse ning nende tagustele lainetuse ja hoovuste varjulistele aladele, mis oluliselt halvendab ranna sanitaarset seisundit, ning puhketingimusi. · Inimajaloo kestel on tung rannikule olnud pidev. Rannikumeri pakkus inimesele toitu, oli ühendusteeks ja siin paiknesid ka esimesed asustused. Inimasustus rannikul muutus koos meretaseme muutustega. Tungis meri peale, taganes ka inimene ja rajas uued hooned merest kaugemale, meretaseme langedes aga kolis uuesti rannajoonele lähemale. Sellisele järeldusele on jõutud rannauurijate ja
Elupaigatüübid T änapäevane loodushoid on elupaigapõhine. elupaiku, millel on sarnane ökoloogiline tähendus. See tähendab, et ohustatud liike kaitstes Näiteks rannaniidud nii Eestis kui ka mujal hoiame eelkõige nende elupaiku. Samas maailmas võimaldavad samaväärseid toitumis- ja hoolitseme selle eest, et püsiks ka elupaigatüüpide puhketingimusi rändlindudele, kes läbivad pika endi mitmekesisus. vahemaa pesitsus- ja talvitumisalade vahel. Elupaik on see osa loodusest, kus teatud organism, Loodusdirektiiv määratleb 198 elupaigatüüpi, mille asurkond või liik mingil eluetapil looduslikult elab. hoidmiseks tuleb luua loodusalasid. Eestimaal leidub nendest tüüpidest 60, sealhulgas 19 esmatähtsat
annaabi.ee 
