ning loob uusi kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. (Terk, Raagmaa 2004) Pärnu on kasvav ravikuurort puhkamise ja tervise parandamise sihtkoht. Kiiresti vananev Euroopa, eriti soomlased ja sakslased, kellel on tugev kultuur, ning ka rootslased tulevd Eestisse tervist parandama. Enam kui viiekordne kinnisvara hinna ja teenindustöötajate palgataseme erinevus Lääne Euroopast ja lähedastest Põhjamaadest annab Eesti ravi-, sotsiaal- ja puhketeenuste ettevõtetele veel aastakümneteks konkurentsieelise. Pärnu ajaveetmise ja konverentsi pidamise ettevõtetel tasuks senisest enam aga vaadata lõuna poole, sest pärast Läti piiri langemist ja üleüldist eurostumist on suurenenud lõunanaabrite lähimat ,,lääne" tüüpi välismaa linna külastada soovijate arv. (Ibid.) Suur liin on öko- ja loodusturism, mis aitaks seni linna arengutest maha jäänud kaugemad maapiirkonnad jalule. Puutumatu looduse ja isegi naturaalse taluelu
Kuressaares, Pärnus, Haapsalus on olemas mitmeid SPA-keskusi. Haapsalu on tuntud oma ravimuda poolestki. Pärnut võib pidada Lääne-Eesti regiooni linnadest kõige paremal järjel olevaks. Nimelt seoses sellega, et Pärnu on kuulutatud Eesti 8 suvepealinnaks on see atraktiivseks piirkonnaks nii sise- kui ka välisturistidele. Pärnule annab eelise ka see, et sealsed ravi- ja puhketeenuste hinnad on muudest Euroopa hindadest madalamad. Seetõttu paelubki see vanemas eas olevaid inimesi, kes soovivad oma tervist parandada just Pärnu poole sammud seadma. Pärnus on aktiivne tegevus talveperioodilgi. Erinevalt teistest Lääne-Eesti piirkondadest, asuvad seal konverentsihotellid ja Tartu ning Tallinnaga on hea ühendus. Raagmaa ja Terk (2004) on välja toonud, et saarte talvist puhkemajanduse „talveund“ tasakaalustab väheke metsamajandus