Esimene kloonitud loom- lammas Dolly Dolly, esimene imetaja kloon, kes kloneeriti vanema rakust, põdes artriiti. Teadlased usuvad, et Dolly artriidi oli põhjustanud kloneerimisprotsess. Dolly sünnilugu: Teadusliku aluse kloonimisele lõid Watson ja Crick DNA avastamisega. 1997 aastal avalikustati teade esimesest edukast primaatide kloonimisest. Dolly kloneeriti puhkestaadiumis olevate rakkude ühendamise teel, mis järgneb pärast G2 staadiumit, kuid on väga halvasti juhitav. Rakud viidi puhkestaadiumisse niiöelda näljutamise teel, mis tähendab, et neile ei antud toitaineid. Nii viidi kõik rakud ühesugusesse algolekusse. Pärast rakkude ühendamist väikese elektrisokiga ja toitmise taasalustamist võttis munarakk juhtimise tavarakult üle ning asus poolduma. Eraldati DNA 6 aastase lamba udararakkudest. Järgmisena eemaldati teisel lambal DNA ja asendati see doonorlamba DNA-ga. Seejärel implanteeriti saadud hübriidmunarakud
jagunevad. Mõõdukas koorimine suurendab rakkude jagunemist peamiselt epidermises (pindmises nahakihis), kus on suure tüvirakkude arvu tõttu suhteliselt suur rakkude jagunemise potentsiaal. Siiski, liigne koorimine, mis krooniliselt kahjustab epidermist, kutsub esile põletiku ja suurenenud rakkude jagunemise ka allpool dermises, kihis, kus moodustuvad kortsud. Peamised rakud dermises (fibroblastid) jagunevad aga tüüpiliselt umbes 50 korda eluaja jooksul ja jõuavad seejärel nn. puhkestaadiumisse (Hayflick limit). Selles staadiumis on rakud muutunud laisaks, ei reageeri enam kehast tulevatele signaalidele ega ole võimelised paljunema. Nahk, milles on palju puhkeolekus rakke, on harilikult habras, laiguline ja kergesti kortsuv. 17 Kuidas AHA-happeid kasutada Koorimine AHA-hapete või muude meetodite abil on olulise tähtsusega naha noorendamises,
annaabi.ee 
