rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi. 39. Ketasränivetikad on radiaalsümmeetrilised. 40. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel. 41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased. 43
koloonialine; (x) hulkrakne 5 Levik: (x) peamiselt meres; () peamiselt magevees; (x) peamiselt kaldavöötmes; () peamiselt planktonis; () peamiselt ookeanide keskosas; () peamiselt jõgede ja järvede litoraalivööndis kividele kinnitunult Viburid esinevad: (x) zoospooridel; (x) gameetidel; () vegetatiivsetel rakkudel () puhkerakkudel Laminaria tihnikute netto produktsioon; (C m-2 aasta-1) võib ulatuda: () 1-2 g; () 10-20 g; () 200-500 g; (x) 1-2 kg; () ¨ule 3 kg Liike on teada: () 200-300; (x) 1500-2000; () 300 - 500; () 700-1200; () 5000 Haptophyta e haptofüüdid Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti harunemata niidid; () enamasti hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad
annaabi.ee 
