uuristanud oma kätega näljased inimesed, kes kraabitud liivakoguse vastu saanud mõisnikult sama koguse vilja. Teine legend pajatab, et nendes käikudes varjasid inimesed end katku eest. Kolmas variant räägib, et grotid rajati Suislepa mõisa ehteks (Tarvastu kultuurilugu. 1696- 1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Suislepa paljand on kergelt bussi või autoga juurdepääsetav. Suislepa paljandi ümbrus on puhas. Suislepa paljandi juures asuva Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Pisut eemal on spordiplats koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes ühe kilomeetri pikkune matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaasa võtta jalgratta või lapsevankri. 3 Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma
Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada