Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Lisaks mitmekesisele pinnamoele on piirkond on rikas kaitsealuste taimede poolest (sh kümned liigid käpalisi), samuti pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST 1.1 Kõrvemaa asend Kõrvemaa (Vahe-Eesti madalik) on Eesti maastikurajoon pindalaga 3130 km2 pikkusega ligi 110 km ja laiusega kuni 40 km
hästi säilinud. Näiteks on sealt leitud ühed Eesti paremini säilinud inimluud (Breidaks 1998). Esimene kirjalik märge Roosisaare silla eelkäijast pärineb 1920ndatest, mil puidust sild viis üle Võhandu jõe (arvatavasti mõledud praegust Vahejõge, mis ühendab Tamula järve Võhandu jõega, kuna silla taamal paistab Võru linn, seega ei saanud sild olla kaugemal paikneval Võhandu jõel). Silla nimeks oli Itaalia sild, kuna sillatagust puhkepiirkonda kutsuti Võru Itaaliaks (joonis 8). Sild oli ehitatud puidust ning paiknes praeguse silla asukohast kaugemal paremal (Toomik 2007). Joonis 8. Vaade Itaalia sillale (Toomik 2007). Kahjuks pole teada, kuna antud sild hävis. Järgmine teadaolev sild Roosisaarel (pigem vaiadele kinnitatud laudtee) on teada 1950ndatest. Ajalehes Töörahva Elu pöördus murelik saareelanik linna poole palvega ohtlik laudtee asendada uuega. Murekirjale vastas Võru linna kommunaalmajanduse osakonna liige S
annaabi.ee 
