Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puhkeperioodiks" - 5 õppematerjali

Segamets-lehtmets ja okasmets
5
odp

Segamets, lehtmets ja okasmets

Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Sega ja lehtmetsad
25
ppt

Sega ja lehtmetsad

· Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: 1)Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 2)Suuremad jõed 3)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad

Geograafia → Maateadused
18 allalaadimist
Sega- ja lehtmetsad
25
ppt

Sega- ja lehtmetsad

· Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: · Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 1)Suuremad jõed 2)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Bioloogia Kordamine - Algloomad-Vetikad
1
docx

Bioloogia Kordamine - Algloomad, Vetikad

Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul ­ Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst ­ Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid ­ Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool ­ Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool ­ Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp ­ Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel.

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Toataimed
25
doc

Toataimed

Ta võib rahuga olla päikesepaistelisel aknalaual , vaid kesksuvise kõige kuumema leitsaku ajal vajab ta kerget varjutamist . Allamanda vajab kasvuks aasta ringi vähemalt 18 soojakraadist temperatuuri . Peale juurte vajavad niiskust ka lehed . Pehme , lubjavaba , liege vihmavesi sobib kastmiseks ja piserdamiseks kõige paremini . Kasvusubstraadiks sobib savikas muld , kuhu on segatud kõdusõnnikut ja lehemulda . Kasvuperioodil väetatatkse iga kahe nädala tagant . Puhkeperioodiks väetamine lõpetatakse . Kevadelvõib allamanda suuremasse potti istutada . Pistikutega paljundamine on lihtne . Pärit on see taim Lõuna- Ameerikast . Kasutatakse õisdekoratiivse taimena siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia aeda päikesepaistelisele , kaitstud kasvukohale . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , karilased , kilptäid ja kedriklestad . [1][2][5] Aaloe ( Aloe ) Aaloedei tunta mitte ainult toa - , vaid ka ravimtaimena . Taimemahl on

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun