kellassepatöökojas oli raadio hommikust õhtuni lahti: "Valjuhääldi läks tööle, kui raadiosaated hommikul algasid, ning vaikis, kui saated õhtul lõppesid." Juba aasta pärast eestikeelse ringhäälingu algust ehitas isa Jakob lisavaljuhääldid ning ühendas need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007).
kellassepatöökojas oli raadio hommikust õhtuni lahti: "Valjuhääldi läks tööle, kui raadiosaated hommikul algasid, ning vaikis, kui saated õhtul lõppesid." Juba aasta pärast eestikeelse ringhäälingu algust ehitas isa Jakob lisavaljuhääldid ning ühendas need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007).
annaabi.ee 
