09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada, parkla, ujumisrand, telkimis-ja lõkkekohad. http://www.visittartu.com/1194 www
Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu. Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest. Setted on paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks.
Selles puudegrupis kasvavad harilikud haavad, vahtrad, pärnad ning mägivahtrad.Kindlasti vajab antud grupp säilitamist ka mägivahtrate esinemise tõttu. Jõhvi linnapark on ainuke haljas- ja puhkeala Jõhvi linnas tema elanikele. Pargi kui puhkeala funktsioon ei ole ainult olla visuaalselt ilus ja heakorraliselt korrektne. Park on kuielav organism, mis muutub ajas, mille kõik elemendid peavad töötama koos, et tagadaajalooliselt kujunenud planeeringu, dendro- loogiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikeelementide säilimine. Pargi väärtust saab hoida, säilitades olemasolevat ning tõsta, kaitstes,hooldades ja kujundades pargis kasvavaid puid ja põõsaid. Antud park on kindlasti väärtuslik oma ajaloolise kultuuriloo, ökoloogilise ning esteetilise terviku ja pargi kujunduselementide poolest.
annaabi.ee 
