Metsamajandus moodustab kõigist valla tegevusvaldkondadest üle 10% ning sellega tegeleb 2011. aastal 51 ettevõtet. Peamisteks tegevusteks antud valdkonnas on metsakasvatus ja metsavarumine. Metsamaa võtab enda alla 34 516 ha. Majanduslikult kasutatav mets on riigi ja eraomanduses. Suur on metsast on looduskaitse nõuetest tulenevalt piiratud majandusliku kasutusega. Suure-Jaani lähiümbruse metsad on kasutusel eelkõige rohelise vööndi metsana, mida kasutatakse eeskätt puhkemajanduslikul otstarbel ning kus lageraieid ei tehta. 6 Turism ja looduskaitse Suuremad turismiettevõtjad Suure-Jaani vallas on OÜ Vimco Grupp, Energia talu, Vahelaane turismitalu, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja. Suuremad toitlustuskohad on kohvik Arturi Juures, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja, Olustvere lossikohvik, Vanaõue Puhkekeskus, Kõidama baar. Turiste võib kõige rohkem kohata kevadel ning suvel.
Lõhavere linnus on kolmel korral maha põlenud. Paljude muinasaegsete linnuste kohale ehitati keskaegsed kivilinnused, mistõttu linnamägede algne ilme ei ole säilinud. Näiteks on sellised Viljandi, Tartu, Otepää, Toompea (Lindanise), Rakvere (Tarvanpea). Hilisrauaaegsed linnused tänapäeval: On olulised domineerivad maastikuobjektid On turisimiobjektid ja sellena rohkem või vähem eksponeeritud On sageli kasutusel puhkemajanduslikul otstarbel On muinsuskaitse all, arvestada tuleb muinsuskaitse nõudeid Sellised asulakohad tunneb ära tumedama kultuurikihi järgi, mis sisaldab keraamikatükke, loomaluid, põlenud kivisid, esemeid ja nende fragmente. Kuna sellised kohti on palju küntud, on leiumaterjal murenenud. Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all. Kihelkonnad Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja
annaabi.ee 
