tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivust. *külmlaudas pidamisel- laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. *sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2x aastas. Aitab energiat söösta, võimaldab saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. *puhkelatrites pidamine- laudas igal lehmal eraldi puhkeala, kus asuvad puhkelahtrid, saab vabalt sisse-välja 53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur- või looduslikul karjamaal, sealne rohi on kõige odavam, jääb ära ju sööda koristamine ja ettevalmistamine. Karjatamisperiood Eestis maist oktoobrini. Karjamaale lastakse lehmad sõltuvalt rohu kasvust. Lehmad tuleb karjamaale lasta siis, kui rohi on käelaba kõrgune(10cm). Kõrge rohu korral lehmad tallavad seda. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel(3-4p) aetakse
Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps. Puhkeala ja söömis ala on eraldatud. Puhkealaks on üldjuhul puhkelahtrid. 70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid Asemed: matid ja madratsid. Allapanumaterjalid: hekselpõhk, saepuru, turvas. 73. Vasikate pidamine Alates 6 kuu vanuste vasikate lõastamine on loomakaitse eeskirjade kohaselt keelatud. Vahetult
annaabi.ee 
