.................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Lokaalset lihasvastupidavust on kõige parem arendada ringtreeningu vormis. Ringtreening on treeninguvorm, kus ühe harjutusringi jooksul tehakse tavaliselt olulisematele lihasrühmadele vaheldumisi 8-12 harjutust. Korduste arv, harjutuste iseloom ja raskus ning puhkeintervallid olenevad treeningu ülesannetest. Lokaalse vastupidavuse arendamiseks valitakse raskused, mis on pool maksimaalsest, et suuta ühte harjutust teha küllaltki palju kordi. Puhkeintervallid on sealjuures küllaltki lühikesed, ainult nii palju, kui on vaja lõdvestuseks ja ühe jaama (harjutuspaik) juurest teise minekuks. Ringtreeningu klassikalise variandi puhul valitakse üksteisele järgnevad harjutused erinevatele lihasrühmadele. Ring läbitakse tavaliselt 2-4 korda
treeningutega alustamist on soovitav vähemalt kahe aasta jooksul välja arendatud küllaldane baasvastupidavuse tase (Jürimäe, Mäestu 2011). Anaeroobsest lävest kõrgema intensiivsusega treeningud sooritatakse enamasti intervallmeetodil ehk rakendatakse tsüklilist koormust. Intervalltreening on koormus- ja puhkeintervallide rangelt reglementeeritud sooritamine tingimustes, kus uus tööintervall algab mittetäieliku taastumise foonilt. Treenitud sportlase puhul soovitatakse hoida puhkeintervallid sama pikad kui tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine. Intervalltreening arendab ka kopsude ventileerimisvõimet (Thool 2006). Põhiline arenduslik mõju organismile tagatakse intensiivse lihastööga. Lühikeste, kuni 45-sekundiliste tööintervallidega arendatakse anaeroobset töövõimet ehk
annaabi.ee 
