Nii olid enamus kolhooside- sovhooside saunad nädalalõppudel reserveeritud.....see kujunes juba lausa tavaks. Pidutsemistel olid ka omad halvad küljed, kuna kasutati rohkelt alkoholi, võeti kuuma leili ja hüpati külma vette, siis jättis igal aastal saunapidude tagajärjel elu mitu 3 inimest. Joomingute tõttu sattus tuleroaks nii mõnigi saun ja puhkebaas. Peagi hakkas valitsus puhkebaaside ehitamist piirama ja siis juba ka lausa keelati, sest see oli töötava rahva raha raiskamine. Küll aga leiti alati põhjus ja viis keeldudest mööda hiilida ja puhkebaaside asemele ehitati saunadega õppekeskuses. See oli massiline nn Soome sauna levik Eestimaal. Kahetsusega tuleb lausa tõdeda, et sageli ehitati aiamajadesse saun vaid moe pärast, sest naabritele ei tohtinud ju alla jääda. Aljud
9...4.1 t CO2 ja eritab 2.2...3.2 t O2 6. Virgestus Mõisteid: Matk -- puhke-, sportlik või muul eesmärgil tehtav rännak jalgsi või muul viisil. Ekskursioon -- (õppe)käik või reis uute muljete ja teadmiste saamiseks. Turist -- matkaja, kes on üle ööpäeva teel (matkal). Giid -- teejuht, kohaliku eluolu ja teid tundev teejuht. Virgestavad rajad Terviserajad rajatakse puhkebaaside ja sanatooriumide ümbrusse. Vastavalt koormustele on pikkused ja jaotatud 50...100 m pikkusteks lõikudeks. Tasasel maastikul on koormus: kerge 500...600 m keskmine 1.5...2 km raske 3...3.5 km Kergetel marsruutidel ei ole olulisi tõuse ja langusi, keskmistel on tõuse 5...10 % ning rasketel radadel 10...15 % ja enam. Olulised on tõusud kui kallakus on üle 5 %. Rasked tõusud võivad olla raja keskel ja alguses. Lõpus ei soovita üle 5 % tõuse.
annaabi.ee 
