C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teosed Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" avaldatud postuumselt 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat"
ja üle 300 luuletuse. Luule 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, Mo isamaa on minu arm, Mo isamaa on minu arm kel südant annud ma, ja tahan puhkada, ei teda jäta ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! ja peaks sada surma ma so rüppe heidan unele, So valu südames mul keeb, mo püha Eestimaa! seepärast surema! so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! So linnud und mull' laulavad, Kas laimab võera kadedus, mo põrmust lilled õitsetad, sa siiski elad südames,
mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teater Eesti teatri asutaja ja algupärase näitekirjanduse rajaja 24. juunil 1870 esietendus Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onupoeg" 1870 sügisel "Marret ja Mina ehk Kosja- kassed" 3. juunil 1871 "Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango'' Koidula muuseum Avati 21
REFERAADI KIRJUTAMISEKS Mu isamaa on minu arm .Laulu on tehtud ümber luuletusest. Algne luuletus: Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele,mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 14 Mu isamaa on minu arm sõnad Mu isamaa on minu arm, kell' südant annud ma, :,: sull' laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa. :,: Su valu südames mul keeb, :,: su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, :,: mu isamaa, mu isamaa. Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, :,: ja peaksin sada surma ma ta pärast surema. :,:
Lydia Koidula Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 18 Mu juurde voogas Betti Alver Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas. Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis mu südant pelg: