Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti. Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm. Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25. Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta. Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm. Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele. I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1 Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm.
eeskätt tänu abistamisfondile, mille eesotsas seisis praost emer. Toomas Põld Bielefeldist, Saksamaalt. 19 Joonis 0. 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 1919 Tooming, A., (2010) Tartu Peetri kirik, Tartu; EELK Tähe 3 maja historitsismi profaan Tähe tänava hoone on vanim spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks loodud hoone Eestis. Maja on puhasvuukviimistlusega tellisehitis mille tänavapoolse kahekorruselise hooneosaga liitub tagaküljel ühekorruseline saaliplokk. Peafassaadi liigendab kaheastmeline risaliit, mille kujunduslikud aktsendid on peasissepääsu portaal, kahe ümarsamba ja balustraadiga lodza ning seda päädiv kolmnurkfrontoon.2 1883. aastal tõusis balti-saksa korporatsioon Estonias päevakorrale oma konvendi hoone ehitamise küsimus. Korporatsiooni vilistlased panid maja algkapitaliks kokku üle 10 000 rubla
annaabi.ee 
