Suurte linnade reovee puhastamisel, nii Eestis kui maailmas, on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Reovee mehaaniline puhastus seisneb lahustumatute ainete eraldamises reoveest, mis on vajalik eelkõige edasise puhastusprotsessi häireteta läbiviimiseks. Mehhaanilises puhastusetapis juhitakse reovesi läbi võrede, sõelade ning liivapüüniste. Liiva, kohvipuru ja muu prahi eemaldamise mõte on selles, et see ei 6 ummistaks puhastusseadet. Edasi toimub pisemate aineosakeste setitamine või nende eemaldamine flokulatsiooni teel. Reovee bioloogilise puhastuse etapis
Septik - kahe või kolmekambriline mahuti klaasplastist või järjestikku ehitatud settekaevudena, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab tahketel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikroobne lagundamine, mille jooksul sete osaliselt hüdrolüüsub. Tänapäeval on reovee puhastamine üks peamisi eesmärke, kuna eutrofeerumine on globaalne probleem. Fosfori ärastamine olmereoveest. Seda saab eemaldada igas puhastusetapis. Lämmastiku ärastamine Pöörosmoos - membraan eraldustehnika, kus rõhk surub vee membraanist läbi, filtreerides soolad, nii et puhas vesi läbib membraani. Ligikaudu 98% sooladest eemaldatakse. Puhas vesi pumbatakse mahutisse ja sealt kasutusse. Puhastuses tekkinud muda töötlemine: Settele lisatakse turvast ja segatakse. Suvel kestab see protsess poolteist-kaks kuud, lõppsaadusena saadakse kvaliteetne settesegu, milles on õiges vahekorras fosforit ja lämmastikku