Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha... Mina olen eile ja mulle on teada homme... Ma ilmusin siia oma maalt, tulin oma linnast, hävitan kurja, hoian eemale paha, puhastun roojast. Suundun taeva elanike poole, astun sisse suurest väravast. Oo mu kaaslased, andke mulle oma käsi, sest saan üheks teie hulgast." Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa anda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva:
Metafoor: puudub Kordus: puudub Võrdlus: puudub Sisu: minevikul pole tähtsust 7 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 38 10 *** Lumeliblikatiibadel Muinasjutt maa peale laskus, Valges lummavas vaikuses Kellegi hääletu ast. Pilk märkab tillukest varju Ja aastaga kuhjunud raskus Variseb hingelt; Aiman eneses ärkavat last. Ühtaegu võõras ja tuttav On rada, kus kõnnin See ongi tõde, kui unistus Haarab mul käest; Puhastun seesmiselt hetkes, Mis puhas ja õnnis, Ime sünnib mu silmade ees Lumes ja jääs. Laotuses laulavad inglid, et JÕULUD ON KÄES.8 Epiteet: lummav vaikus, hääletu ast, kuhjunud raskus, muinasjutt laskus maa peale Isikustamine: ime sünnib, inglid laulavad, unistus haarab käest Metafoor: võõras ja tuttav Kordus: lumi Võrdlus: puudub Sisu: lapsemeelne rõõm jõuludest ja pühadeimest 8 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 80
Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha... Mina olen eile ja mulle on teada homme... Ma ilmusin siia oma maalt, tulin oma linnast, hävitan kurja, hoian eemale paha, puhastun roojast. Suundun taeva elanike poole, astun sisse suurest väravast. Oo mu kaaslased, andke mulle oma käsi, sest saan üheks teie hulgast." Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa aanda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva:
annaabi.ee 
