ni, kuid suure hüdraulilise takistuse tõttu tarbib seade palju energiat. - Barbotaazaparaatides (vahttolmu-pesurites) väga tolmused tehnoloogilised gaaside puhastamiseks, kus puhastatava gaasiga kokkupuutuv vedelik vahustub. Kokkupuutepind vedeliku ja gaasi vahel suur ning puhastusaste kõrge (95-96 %) aparaatides kasutatakse üht või mitut läbi-või ülevooluga avadega taldrikut gaas läbib taldriku avad, barboteerub läbi vedeliku ja vahu kihi, puhastudes tolmuosakeste sadenemise tõttu gaasimullide siseseintele Puhastusseadmete valikul tuleb arvestada : gaasi niiskust ja tolmusisaldust temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine,
takistuse tõttu tarbib seade palju energiat. Väga tolmuseid tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaazaparaatides (vahttolmupesurites), kus puhastatava gaasiga kokkupuutuv vedelik vahustub. Seetõttu on kokkupuutepind vedeliku ja gaasi vahel suur ning puhastusaste kõrge (95-96 %). Nimetatud aparaatides kasutatakse üht või mitut läbi- (Joon. 3.8, a) või ülevooluga (Joon. 3.8, b) avadega taldrikut. Gaas läbib taldriku avad, barboteerub läbi vedeliku ja vahu kihi, puhastudes tolmuosakeste sadenemise tõttu gaasimullide siseseintele. Puhastusseadmete valikul tuleb arvestada väga mitmeid mõjureid, nagu gaasi niiskus ja tolmusisaldus, temperatuur, keemiline agressiivsus, tolmuosakeste kuju, omadused, fraktsioonkoostis jm. VT.(Tabel. Gaasipuhastusseadmete efektiivsus (Hämälä jt. 1992).) (Tabel. Kokkuvõte kirjeldatud õhu puhastamise meetodite eelistest ja puudustest) Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid.
kuuluvaks otsinguks, kuna ühiskondlikku sfääri peab ta vajalikuks “esteetiliste rünnakute” eest kaitsta. Analüütiline filosoofia: Varast AF iseloomustas metafüüsikavaen ja Frege eeskujul huvi keele loogilise ja grammatilise vormi ühendamise vastu. Loodeti eraldada sisukad väited ebaväidetest. Viini ringi (loogiline positivism) kriteeriumiks sai väidete verifitseeritavus. Schlick lootis Wittgensteinile toetudes, et keele puhastudes filosoofilised (metafüüsilised) probleemid kaovad. Carnap taotles uue range metakeele loomist. Tänapäevast AF ühendab püüdlus mõelda rangelt ja argumenteeritult. Ühtset probleemide ringi ja seisukohti nagu tihtipeale kontinentaalses filosoofias, ei ole. Arutluse all võivad olla klassikalised filosoofilised probleemid ( keha ja vaimu, välismaailma olemasolu probleem, vaba tahte ja determinismi vahekorrad) aga ka poliitilised, eetilised jne küsimused