4. Geneetiline ühtsus ja heterogeensus Populatsioon on evolutsiooniprotsessi algüksus, ta on samaaegselt nii evolutsiooni tulemus kui ka uue bioloogilise liigi algridu. Tal on ühtne pärilik alus, mis võib olla erinev sama liigi naaberpopulatsiooni omast, kuid mis ei välista isendite individuaalset muutlikkust. Geneetiliselt homogeenseid populatsioone esineb suhteliselt harva, nad võivad olla taimede vegetatiivse paljunemise, mikroorganismide tüve päriliku aluse või loomade puhasliini teadliku säilitamise tulemuseks. Heterogeenseid populatsioone tuleb ette sagedamini. Populatsiooni kasvu ja tihedust reguleerivad tihedusest sõltuvad ja sõltumatud tegurid. Tihedusest sõltumatute tegurite mõju on võrdeline populatsiooni tihedusega. Nende hulka kuuluvad eelkõige mõningad abiootilised, näiteks klimaatilised tegurid. Ilmastiku järsk muutus võib kaasa tuua sündimuse või suremuse muutuse, mille iseloom vastab nende
kõik geenid on homosügootses olekus. Puhasliinides võivad mutatsioonide korral tekkida uued genotüübid, mis lähtetüübiga ristudes annavad hübriididele tavalise lahknemispildi vastavalt Mendeli seadustele. Puhtaid liine ei ole risttolmlevatel taimedel ja kõrgematel loomadel, sest neil ei toimu iseviljastumist. Loomadel on täheldatud mõningat lähenemist puhasliinile, kui paljude põlvkondade jooksul kasutatakse süstemaatiliselt lähisuguluspaaritust Genotüübilt on kõik puhasliini kuuluvad isendid identsed. Populatsiooni ja puhasliini mõisted on olulised selektsiooni (sordiaretuse) osas. Biotüüp 1. ühesuguse genotüübi ja kasvukohanõudlusega isendite kogum; 2. ökotüübi piires füsioloogiliselt eristatav liigisisene isendirühm (eriti parasiitseentel). 65. Hardy-Weinbergi reegel pärilikkuse järjepidevuse protsess iseenesest ei kutsu esile muutusi ei alleelide ega ka genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutatakse ühe põlvkonna jooksul
Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja kombineerumise osa järglaskonna pideva fenotüübilise muutlikkuse määramisel. Ta ristas kahte tubakataimede puhasliini (homosügoote), mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest. Ühel liinil oli õite keskmine pikkus 41 mm, teisel 93 mm. Mõlema puhasliini puhul esines keskkonnast tingitud muutlikkus. F 1 põlvkonnas olid järglased vahepealse pikkusega õitega, kusjuures ilmnes ka keskkonnast tingitud muutlikkus. Järglaste iseviljastumise tulemusena saadud F 2 põlvkonnas oli muutlikkus suurem, kuna seda mõjutasid nii keskkond kui ka see, et järglaskond oli genotüübilt heterogeenne
Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja kombineerumise osa järglaskonna pideva fenotüübilise muutlikkuse määramisel. Ta ristas kahte tubakataimede puhasliini (homosügoote), mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest. Ühel liinil oli õite keskmine pikkus 41 mm, teisel 93 mm. Mõlema puhasliini puhul esines keskkonnast tingitud muutlikkus. F 1 põlvkonnas olid järglased vahepealse pikkusega õitega, kusjuures ilmnes ka keskkonnast tingitud muutlikkus. Järglaste iseviljastumise tulemusena saadud F 2 põlvkonnas oli muutlikkus suurem, kuna seda mõjutasid nii keskkond kui ka see, et järglaskond oli genotüübilt heterogeenne