saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest
1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti