Th. Pooli "Agronoomias" avaldatud uurimistöödest tuleb nimetada järgmisi: "Loomasöödajuurikate kasvatamine suuremal määral" (andmed 1920-1937, "Agronoomia" 1938, nr.6), "Inimtööjõu kokkuhoiu võimalustest veisepidamises" (1938, nr.7), "Inimtööjõu küsimus Eesti põllumajanduses" (1937, nr.4), "Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalusi talus" (1938, nr.3), "Masinlüps" (1939, nr.7-9), "Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalustest puhaslaudas" (1939, nr.4), "Tööjõukokkuhoiu võimalusi viljaveol ja -peksmisel" (1939, nr.9), "Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisikarja tõuaretusel Piistaojal" ("Agronoomia", 1940, nr.12) ja "Põhisöötade maksimaalsetest ja optimaalsetest määradest piimakarjale kõrgete lüpside puhul" ("Agronoomia", 1941, nr.3). Viimased kaks on ilmunud nõukogude korra algajal. Viimastest Th. Pooli Piistaoja aastatest on pärit järgmised tähelepanuväärsed mõtted: põllumajandusühistute traktorite
ümbertõstetavad sõimed, mille külge kinnitatakse loomad. Asemete ümbertõstmisega saavutatakse sõnnikukihi ühtlane paksenemine kogu lauda põrandal. Sõnnik tallatakse sellisel juhul paremini läbi ja see käärib paremini. Eelised: Asemed on pehmed ja soojad. Haigusi ja traumasid esineb harva, loomade eluiga on pikem. Saadav sõnnik on kvaliteetne. Laut on loodussõbralik - ei teki virtsa. Puudused: Allapanu kulub 2-4 korda rohkem kui puhaslaudas. Tööde organiseerimine ja läbiviimine on keeruline. Allapanumaterjalina tuleb kasutada põhku, põhu ja turba segu või panna turvast ja põhku vaheldumisi. Üksnes turbaga ei saa piirduda, sest asemed muutuvad liialt pehmeks. Lautade tüübid lõastamis- ja pidamisviisi alusel Lõastatud pidamisega laudad Eelised: Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike.
annaabi.ee 
