Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1) Kerabakterid e. kokid 2) Pulkbakterid e. batsillid 3) Spiraalsed bakterid e. sprillid 4) Keeritsbakterid e. spiroheedid 5) Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Tänapäeval kasutatakse baktereid enamasti puhaskultuuridena, st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet..
Suure saagivõime (üle 5t/ha) realiseerumine sõltub suuresti kohalikust kliimast ning maaviljeluskultuuri tasemest. Samuti pakume erinevatele mullastikutingimustele niitudele ja karjamaadele erineva liigivalikuga valmis seemnesegusid, kus igal komponendil liigil oma kindel osa täita nii kamara vastupidavuse, saagikuse kui söömuse ja söödaväärtuse tõstmisel. Heintaimede liigid, mille seemet Soasepa Seemnekaubandus nii puhaskultuuridena, seemnesegudena niitudele ja karjamaadele pakub on järgmised http://www.soasepa.ee/index.php?id=100
edasi üht või teist haigust. Bakterihaigused võivad levida väga erinevate siirutajate kaudu. Ajalooliselt kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus on olnud katk, kus haigusepõhjustajad bakterid kandusid enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterite kasutamine Baktereid kasutatakse väga mitmel ja erineval moel. Tänapäeval kasutatakse neid enamasti puhaskultuuridena st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet. Põllumajanduses kasutatakse õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Kuid mõnedes mikrobioloogilistes protsessides, nagu reovee
annaabi.ee 
