Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima
esitab eesti naturalismi iseloomulisemat saavutust" (Fr. Tuglas, ,,A. H. Tammsaare toodangu piirjooned", ,,Vaba Sõna", lhk. 200, 1916). Harva vilksatab selle kitsikusest tulija enese kaastundlik vahelerääkimine oma kehvikute troostitusse (,,Jah, magage, magage magusasti, isad ja pojad!"). Vaevalt märgatav on ta muigamine oma jonnakate tegelaste juhmi vaenujahmu üle (vihane Kaasi eit ja taat teineteist sängist välja pugimas). Ei ole selle masendava madaluse kopeerimises siiski väljatõrjutud ,,kriipseldaja" sisemgi hingeteadlik iselaad. Noore jutustaja antinoomiline elukäsitus näikse küll väheleidlik olevat, kui ka ta kahe tülitseva paari ruum-ajaline lahkuminek tagasi kutsub ,,Kuresaare vanades" leitud lõpplahenduse. Peaaegu samade sõnadaga kordavad Laia Viiu ja Kaasi Tiina teineteisest lahkudes: ,,Või me siis riielnud oleme, alati ilusti läbi saanud." Aga kummagi
annaabi.ee 
