loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama sellele, et igal aastal antakse luba miljonite kängurute küttimiseks, ületab nende arv Austraalias inimeste arvu enam kui kahekordselt (ca 40 miljonit kängurut).
istumiseks) ning samal ajal edastama õpilastele sõnumi, et ta ootab just nimelt nende istumist Kõige tavalisemad segamised ja korrarikkumised, mis selles tunni faasis ette tulevad, ulatuvad („silmad ja kõrvad siiapoole...“) ja alustamisvalmidust. vaibal veerlemisest ja laua alla peitu pugemisest (loodetavasti vaid eelkoolieas – kuigi üks mu Kehtestamisfaasis on iga uue klassi puhul kasu lühikesest arutelust sisenemise ja oma tööpaika 7. klassi noormeestest peitis end kunagi madalasse kappi), ärritavate jutuklubideni sellal kui või pinki asumise üle. Selline „kohale asumine“ varieerub loomulikult vanuseti ja ainevaldkon- õpetaja üritab klassi kaasata ja õpetada. niti
annaabi.ee 
