olema töörahval kergem elu. Käsper, seevastu, oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Talle oli tähtis Eesti iseseisvus ja sõltumatus teistest riikidest. Ta ei kahelnud kordagi minna sõtta enamlaste vastu, sest tema soov kaitsta oma kodumaad oli sedavõrd suur. Alati, kui Käsper ja Käämer kokku juhtusid saama, tekkis nende vahel vaidlus. Üks süüdistas teist tema rikkuses ja hoolimatuses töörahvast, teine aga esimest tema reeturlikkuses ja enamlastele pugemises. Nõnda nad siis vaidlesid, kui Ahas kõrval seistes ei öelnud sõnagi. Päeval, mil kuulutati välja üldmobilisatsioon, oli näha kahtpidi mõistmist. Töörahvas koos Käämeriga ei näinud sellel mingit mõtet, sest tema ju tahtiski, et siin valitseksid sotsialism ühes punastega. Käsper aga oli mobilisatsiooni poolt, sest ta nägi selles ainust võimalust peatada punaste pealetung. Käsper oli üks Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu ninameestest ja seetõttu väga aktiivne
mitmekülgne, milles on suur osatähtsus ka aegumatul luulel. Luuletajaid on meil üpris palju ja nende looming varieerub ühest äärmusest teise ning on ka suhteliselt keeruline. Eestlane ongi üks keerulise saatusega rahvas, kes on käinud ajaloo vältel läbi nii tulest kui ka veest. Sellist nn mässumeelset lüürikat on küllalt, kuid minu jaoks ongi eriline just soe ja lihtne luule, mille omapäraks on võimalus ridade sisse pugemises ja selles oma uue parema mina loomises. Esimene kord, kui mulle ühed luuleread nii lähedale jõudsid, oli kuulates Urmas Alendri soololaule. Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla
annaabi.ee 
