kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama sellele, et igal aastal antakse luba miljonite kängurute küttimiseks, ületab nende arv Austraalias inimeste arvu enam kui kahekordselt (ca 40 miljonit kängurut). Kuna loomad liiguvad ka inimasustuse lähedal ja satuvad toiduotsinguil teede lähedusse, siis võib sageli maanteede ääres kohata kängurute surnukehi. Seega on
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul viiakse viimased Eesti väed Afganist välja 2014. aasta suveks. (Ojamaa, 2013) Analüütikud aga on rõhutanud, et Afgansitani konfliktis osalemine on andnud väärtusliku kogemuse: "Juba praegu saab aga väita, et osalemine Iraagi ja Afganistani operatsioonidel on teinud kaitseväest Eesti ühe olulisema välis- ja julgeolekupoliitika instrumendi. Eestlased pole olnud mitte lihtsalt kohal, vaid on auga teeninud kõige raskemates piirkondades, pugemata peitu sõjaväelaste poolt põlatud ,,rahvuslike piirangute" taha. Panustades rasketesse sõjalistesse operatsioonidesse, on Eesti tugevdanud oma üldist mainet liitlaste hulgas. Riik on sellega akumuleerinud poliitilist kapitali, mis annab meie sõnadele oluliselt rohkem kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja."(Elling, 2011) 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist
annaabi.ee 
