inimesi. Paaritumine pole seotud kindla aastaajaga, mistõttu võib üheaegselt kohata emalõvisid kõige erinevamas vanuses kutsikate seltsis. Innaajal toimuvad isaste verised võitlused võivad mõnikord lõppeda isegi surmavalt. Tiinus kestab 105-112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvem 2, 4 või 5 kutsikat. Pesapaigaks on kõrvalises kohas asetsev koobas, lõhe või auk. Vastsündinud on väga väikesed (umbes 30 cm pikad) ja pugalad, hiljem muutub karvastik ühetooniliseks. Mõnikord püsivad täpid väga kaua, isegi kuni laka tekkimiseni (mõnel isendil jäävad püsima elu lõpuni). Suguküpsus saabub neljandal eluaastal, isased saavutavad täiskasvu 6.aastaselt. Tehistingimustes elavad lõvid 20-30 aastat vanaks. Mõnikord täheldatakse looduses lõvi ja leopardi ristandeid, kuid need tähnilised hübriidid ei anna järglasi.
Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta. Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea: suured aavid hallid seljad; suured avid - arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida hauge-siida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud.
kalaliikide kohta. Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea: suured aavid hallid seljad; suured avid arvad hambad; hõbõ hando havvõkõisi; avi alli, laiku otsa; avid suured laugud otsad; hõbepäida haugesiida; augid paksud pead jämedad; pikkad aavid pead jämedad; tuli augi alta vetta, mudapea muda seesta; musta pea tõusis mudasta, sini pea savi sehesta; purikad pugalad külled. Kuigi haugi nimetatakse parallelismirühmas enamasti kõrvu teiste kalaliikidega, on ta ikkagi kõige sagedamini mainitud kalaliik. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu,