,,West Side Storyt" võib nimetada tänapäevaseks muusikaversiooniks Shakespeare'i ,,Romeost ja Juliast". Muusikali peategelasteks on Ameerikas sündinud poola noormees Tony ning hiljuti Ameerikasse saabunud puertoriiko tüdruk Maria. Tegevuspaik on New Yorgi lääneosa. Teose põhiideeks nagu juba aimata võib on loomulikult armastus, mis paraku õnnetuks osutub. Muusikali sisuks ongi omavahel vaenujalal olevate noorukite kampade newyorklaste ,,Reaktiivide" (Jets) ning puertoriikolaste ,,Haide" (Sharks) tülid võimu ja territooriumi pärast ning erinevatest kampadest pärit Maria ja Tony armastus. Tähtsat rolli mängivad ka noorte elu ja probleemid. Lavastuse sisuline pool mulle väga meeldis. Kuigi olen seda varem televiisorist näinud ja põhimõtteliselt teadsin kogu sisu, oli siiski väha huvitav tegevuste käiku jälgida. Nagu ma juba eespool mainisin oli muusikali lavastajaks Ain mäeots. Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama
1951. aastal sai ta Salzburgi ülikoolis doktori kraadi ajaloos. Selle perioodi üks intellektuaalseist päranditest oli 13. sajandi kiriku institutsiooni arengu mõistmine. See aitas tal hiljem formuleerida ja avaldada kriitikat. Doktori kraadi tegemise ajal hakkas ta ka juba tööle preestrina New York'is. Seal viibis Illich kuni 1956 aastani. Tema kogudusse kuulusid suuremalt jaolt iirlased ja puertoriikolane. Ivan Illich rääkis õigepea puertoriikolaste kultuuri eest ja ,,kultuurilise ükskõiksuse vastu" osana valdavast kultuurist. Oma elu jooksul on ta pidanud töötama kümnes eri keeles. Illich asutas sisekultuuri keskuse, et treenida misjonäre Ladina-Ameerikasse tööle. Ta tahtis, et nad moderniseeriks Ladina-Ameerika kirikut, õpiksid Hispaania keelt, et ära tunda ja hinnata nende endi kultuurielamuste piiranguid. Juba algusest peale tahtis Illich, et
annaabi.ee 
