vana-kreeka kangelaseepika vana-kreeka kangelaseepika on üks tunutumaid. Sinna alla kuuluvad müüdid ja eeposed, mis tihtipeale räägivad kangelastest ja jumalastest, keda ülistatakse või kardetakse. Vana-kreeka mütoloogial on olnud väga suur mõju Lääne kultuurile. Homeros vana-kreeka poeet kirjutas eeposed ''Ilias'' ja ''Odüsseia'' (8. -7. saj eKr.) Kindlad andmed ta eluloo kohta puduvad, teadaolevalt oli ta pime tema sünnikohaks on enamasti peetud Smyrnat või Chiore saart, elas arvatavasti Egeuse mere idarannikul ''Ilias'' Teadaolev vanim kirjalik eepos Keskendub Trooja sõja sündmustele (arvatavasti 12-13 saj eKr) ''Odüsseia'' järg Iliasele Räägib rohkem sõja algusest, põhjustest ja sõjale järgnevatest sündmustest.
Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust Suuri raskusi müügi ja eksponeerimisega Maal ,,Viljapeade korjajad" Jean-François Millet ,,Õhtupalve" Honore Daumier (1808-79) Prantsuse maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Avaldas oma teoseid radikaalses ajakirjanduses (La Caricature) Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom Kunstis puduvad positiivsed kangelased Vormikäsitlus lakooniline, jõuline, ekspressiivne Monokroomsed (pruunikas- roheline värvigamma) ja monumentaalsed maalid Maal ,,Pesunaine" Honore Daumier ,,The uprising" Suured pildid Motiiv- rõhutatud Gustav Courbet argipäevane (1819-77) Ehitas kunstigalerii Pavillion du Realism Kunstnik, kes korraldas kontanäituse pealkirjaks ,,Realism" Maastiku,
Purust ja süütas vene väed liivi sõj käigus. Pärast Põhj sõda muutus täielikult varemeix. Elurum-nun ja munkpreest. Erandlik sissekäik idast ja peaaltar läänes. Sakraalehit Est: erist 4piirkond 1)Lääne-Est ja Saarem 2) Kesk-Est 3) Tln ja P-Est 4)tartu ja L-est. Län ja Saarem hakati kirk ehit 13.saj, kirk-väiksed ja vähekannat sõdadest. Ühisjoonex 1-löövilis ja torni puudum (praegused torn hilisem ajast) Saarema kirik on olnud kindlusliku iselom, Län kaitsekir puduvad. Saare-Läänkir on raiddekoori rohkem Vanim Saaremaa Valjala krik 13.saj keskpaig jätkat goot stiilis kindluskirik. Lääneport kaunist romaanilik lame ja abstrakt raidkivist ornamentika, romaanipäran on kirik ristimiskivi. 1970.leiti figuraalset maaling fragmente,pärin 13 saj. Saaremal ehit 13.14 saj 1-löövil,madalam kooriruumid Karja(I silmapaist gooti stiil kiviskulptuuri teosed),Muhu, Kihelkonna ja Püha kirikud. Taimeornamentik v näha
setted puuduvad. Levinud lubipaas, dolomiitpaas, mergel jaliivakivid. (põhja-eestis) 3. Moreenid e Jääsetted esinevad karbonaadivaesed ja kus jää liikus mööda karbon settek (lubipaas, dolomiitpass). 4. Jääsulamisvette e. fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt ka nn. katteliivavisid ja saviliivasid. 5. Jääpaisjärve jajärvesetted. Viirsavid (praeguses järvedes virg kihid puduvad).Liivad ja savid 6. Alluviaalsed setted kujunenud jõgede lammidel või suundametes. Selge avalduv kihiline ehitus. Arvatud ja alluviaal-järvelised setted mis tek ajutise üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted
ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. 26 4.õppenädal Ese kui tsiviilõiguse subjekt Eseme liigid Asja mõiste Asi on kehaline ese. Asjade liigitamine ja selle tähtsus 1) Kinnis (maatükk)- ja vallasasjad (ei ole kinnisasi) 2) Asendatavad asjad (käibes määratakse mõõdu, kaalu või arvu järgi ja sellel puduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused) 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises) Vastavalt ajade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Asja osad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma et asi või sellest eraldatav osa