“Kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu” Ülevaade teose sisust Raamat kirjeldab Proua Raquini, ta poja Camille, vennatütre Thérèse ja Laurent’i tegemistest. Thérèse oli sülelapsena antud oma kaptenist isa poolt õele ning edasi elaski tütarlaps koos oma haige tädipoja ja ülehoolitseva tädiga. Peale seda, kui Thérèse abiellus oma tädipojaga, kolisid nad kolmekesi Pariisi Pont-Neufi passaži ning elatusid “Pudupoe” pidamisest. Iga neljapäev võtsid Raquinid vastu külalisi, joodi teed ning mängiti doominod kuni kella üheteistkümneni. Ühel päeval vedas Camille koju oma vana lapsepõlvesõbra Laurenti’i, kellega tekkis Thérèse’l hiljem ka salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekkis salasuhtes olijatel soov lahti saada nende armastust takistavast isikust – Camille’st. Tädipojast saadi lahti Seine’i jõel
Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862-Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin". 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. TEGELASED Proua Raquin pudupoe omanik, poeg Camille oli väga haige->põhiline eesmärk, et pojal oleks hea. Camille-proua Raquini poeg Therese-isa tõi proua Raquinile kasvatada(isa õde), kasvasid koos Camill'iga->abiellusid Laurent-Camille' töökaaslane, Therese'i armuke. Michaud-vana tuttav, iga neljapäev mängisid dominot ja jõid teed. Grivet-Camille' ülemus Olivier-Michaud' poeg Sisukokkuvõte Therese' oli harjunud Camill'iga ja et teda poputatakse. Therese'ile ka rohtusid, kuigi ta polnud haige